Reede, 21. märts

3:05 lähme ära, sest tantsukingad ja/või potased on kulunud. Riidehoius pakutakse kebabi 5 euri eest, võtame peotäie dürümme. Üks tjürpan laidab dürümmi ja soovitab maitsta iisraeli kebabi. Selle peale ei ole Ahtil (nimi muudetud) muud kosta kui: fakk Iisrael! Sellega on kahe riigi vahelised diplomaatilised suhted taas paremuse poole liikumas.

3:15 teevad Ahti (nimi muudetud) ja Maku (nimi muutmata) kopperfiildi ja kaotavad ennast kõigi silme all kahe sekundiga. Tagasi ilmutamisega aga läheb neil oluliselt kauem aega Kahjuks ei õnnestunud trikk täielikult ja pealtvaatajad (teised) peavad piletiraha tagasisaamata lahkuma taksoga koju.

3:30 siis kui teised juba poevad põhku, Ahti (nimi muudetud) ja Maku (nimi muutmata) leiavad end uuesti diskoteegist. Tagasitee leidmine reaalsesse ellu on okkaline ja kivine. Kuna taksod „ei maksa mitte midagi”, võtavad nad ette kolmekilomeetrise jalgsirännaku.

5: millalgi jõuavad Ahti (nimi muudetud) ja Maku (nimi muutmata) võluväe ja maagia abil apartementi.

8:17 ajab Gaspars (läti strippar) unekotid ülesse. Kella 10-ks peame kogu oma tavaariga apartemendist olema kadunud. Hommikusöögilauas otsustas üks naabrist neandertallane tähistada Suurt Reedet okseralliga. Seega meie piiridel on veel reservi. Ahti (nimi muudetud) ja Maku (nimi muutmata) ei taha midagi hommikusöögist kuulda – reaalsusega harjumine on valus.

9:45 on Renooo pakitud, kuigi keegi erilist initsiatiivi üles ei näidanud. Külvame Majasoku (nüüd välja teenitult suure algustähega) suudluste ja kallistustega üle. Nii mõnelgi on pisarad silmis. Suundume viimasele spordipäevale.

14:29 õnneks ei kujune päev väga pikaks, sest halvenevad ilmastikuolud sunnivad gondleid suure tuule tõttu sulgema. Ilmaga on meil tõsiselt vedanud! Kuid see ei olnud lahkumise põhjuseks. Lihtsalt kõigil oli siiber sellest suusalaagrist ja üksluisest hommikusöögist. Liigne sportimine ei mõju ka tervisele hästi.

15:44 on reisiseltskond pressinud end mugavasse Renooosse, et alustada koduteed Eestisse. Robo tahab püstitada uue rekordi ja asub ilma teistelt kooskõlastust saamata rooli taha. Protestihääli ei kuule ja jätame hüvasti armsaks saanud alpikülaga.

21:00 jõuame Viini ja loovutame Veera ja Tanja tagasi fritsude valdusse. Peame nende tagastamise eest pealegi maksma – Poeet Dave ohverdab kummagi eest pool liitrit kodumaist viina. Paneme blogi üles.

Kohtumiseni suusariigis nr 1 – Eestis

Neljapäev, 20. märts

8: millegagi pühime uneliivaterad silmist. Väljas on tuttav ilm. Pilvisus ja lumesadu meid enam ei heiduta. Ahti (nimi muudetud) ja Gaspars (läti strippar) peidavad majasoku eest pitsid ja installeerivad taldriku seinale tagasi. Hommikusöögi lauas teeb majasokk dokumentide kontrolli. Ju kahtlustab külma arve tegemist.

9:48 astume suusabussi, kellelgi pole kiire. Võtame suuna Ahorni. Algajatele ja lasetele harjutamiseks sobivad nõlvad. Gaspars (läti strippar) harjutab lauda.

11:15 siseneme Iglubaari. Tore ehitis jääst ja lumest, kus temperatuur stabiilselt 0 kraadi, avatud baar ja lounge. Joogid on seal mõnusalt jahedad, vajadusel saaks jääda öömajale ja külastada iglusauna. Väike turgutav schnaps ja suundume tagasi mäele.

11:50 suundume lõunale. Mäerestorani majandab u. 12 aastane poiss, kes segab vanadele meestele kokteile ja võtab kassas raha vastu.

13:40 Gaspars (läti strippar) ja Maku (nimi muutmata) lohistavad kaks rannatooli iglu nurga taha tuulevarju ja pikutavad, teised tegelevad samal ajal allalaskmisega. Ja nii terve päeva. Vahepeal ainult saabus märkamatult kevad - keegi mäel rääkis, ise me ei näinud.

20:13 saabus jällegi Yatzee ja mingi muu mängu varjus tänane õhtusöök - borsh. Kõik naudivad viimast õhtusöömaaega. Peetakse plaani minna väisama kohalikke ööklubisid Arena ja Schlüssel Alm. Aga kuna siinsetes baarides on alkohol kallis, siis tuli teha eestikombekohane soojendus. Varusid on meil veel korralikult – viskit, rummi, viina, tequila, beefeater, jägermeister jne. Pisut tekitab probleemi lahjendusjookide puudus. Et kodusõit oleks muretum, otsustame viia alkovaru miinimumini. Pealejooki varastame majasoku keldrist.

23:15 lööme endeid peoks üles – kes lõhnastab, kes ajab habet, kes kubemekarvu, aga viie minutiga on kõik pinks-ponksid. Kohalik taksojuht Herr Kröll (meie jaoks Krõll) sõidutab meid otse diskoteegi ette. Ja näe imet, jälle komistame purjus eestlaste otsa. Meie saabumine vaid suurendab viimaste kontsentratsiooni öölokaalis.

23:50 tellime esimesed joogid, jalad löövad tantsutakti. Ühesõnaga - pidu käib täiel rinnal. Ei möödu palju aega kui tagasihoidlikke eesti meestena oleme muutunud tantsulõvideks. Makut (nimi muutmata) tuleb tagasi hoida ja paneme ta puuri tantsima, kus ta saab teisi segamata muidu talle mitte omast tantsukunsti viljeleda. Vahepeal külastavad teda Gaspars (läti strippar) ja Poeet Dave. Nad annavad Makule (nimi muutmata) 15-minutiks puhkust, sest kes ei tahaks peale tunniajast showd pissile minna ja pisut janu kustutada. Ahti (nimi muudetud) ostab 38 eurise koksi, „mis ei maksa mitte midagi” – vähemalt nii ta arvab. Suusareisil olles oleme märganud ka paljusid muid asju „mis ei maksa mitte midagi”! Veerat ja Tanjat hakkavad piirama kongusninadega tjürpannid Iisraelist (hiljem tekib meil kahtlus kas tegemist pole pigem puhastverd Palestiina suitsiiditerroristidega).

Kolmapäev, 19. märts

6:30 oli Gasparsi (läti strippar) esimene äratus, mis lükati sujuvalt edasi 6:50 – ise ta arvas, et kell on 7:30.

7:00 või veits enne tormas kõikide (v.a. kõrvalmajja) tuppa Gaspars (läti strippar) ja kuulutas, et oh imet, väljas on jummalast selge taevas. Kõigil oli uni paugupealt läinud. Kuidagi õnnestus ka pehmeks rääkida majatropp (väga suur võimalus saada Majasokuks), kes oli nõus serveerima traditsioonilist hommikusööki (kirjeldatud varem) natuke ennem õiget aega. Plusspunkte teenis muidugi majatropp, kes oli lisanud hommikulauda ka 4 viilu leiba (ja jaa lugesite õigesti).

8:00 nagu oli kokku lepitud pidi olema väljasõit, aga keda polnud – Mamma Värv, kelle loengust saime osaks eelnev hommik! Peale seda loobume edaspidi kõikidest ajalistest kokkulepetest.

8:15 toimus õigetpidi pargitud bussi käivitamine ja algas sõit jumaldatud Hintertuxile. Peaks mainima, et päike ikka veel paistis ja kõik olid meelestatud väga positiivselt. Taas ei olnud vaja ennast jooma sundida.

8:59 olime jõudnud tõstukijärjekorda, mis polnudki nii hull.

9:40 jõudsime liustiku tippu - 3250m kõrgusele. No oli ikka vaade, samas oli ka ilgelt külm -12C (põhjamaa inimesed polegi nii külmaga harjunud - saate aru küll kui olete sel talvel Eestis elanud). Ja lund oli tohhuiaaa iiii polshe. Kokkuleppe kohaselt (libastusime) pidi lõuna aeg olema 12:30.

10:30 jõudsid 2/3 invasportlaste klubist ja Tanja kokkulepitud kohta päikest nautima. Järgemööda ilmusid lumehangede vahelt ka teised reisimeelsed. Tutvusime kodumaiste õdede Tihedatega, kes väisid ennast olevat Tipp ja Täpp. Ja meie uskusime. Lebotamine, mis sujuvalt läks üle lõunaks, toimus kella kaheni.

13:50 otsustati minna tänase päeva viimastele laskumismeetritele. Enamus rühkis mäkke, v.a Maku (nimi muutmata) ja Gaspars (läti strippar), nemad arvasid, et tegemist on siiski puhkusega ning apres-skile varakult jõudmine on väga positiivne.

15:30 esimesed kiirlaskujad jõudsid mõõda skirouti apres-skile. Ja jällegi ei olnud vaja endid jooma sundida. Apres-skil kohtasime hulgaliselt joobes kaasmaalasi. Toimus väike selgitustöö turvameeskonnaga teemal „eestimaise alkoholi võimalikkus Hintertuxi kõrtsis”. Kõik on võimalik, pidu jätkub. Õppisime uue apres ski loo – tux-tux-hintertux!!!

18:15 apres-ski kurb lõpp, suundume lõbusalt staapi, kuulame korduvalt reisihümni. Gaspars (läti strippar), kes oli rooli tõstetud, lõikas nurka. Õnneks jäävad nurk ja rehv terveks.

19:54 saame sõnumi õdedelt Tihedatelt (ehk Tipp ja Täpp): oleme mingis puust majas yle j6e, kuhu kiriku poolt tulla. Robo on elevil – jätkab tihedat smsimist. Gasparsil (läti strippar) pakitseb, siiski valehäire.

20:12 saabus suure hilinemisega õhtusöök, järgnes loeng kellaajast kinnipidamise teemal. Isutekitajaks valime täna tequila apelsini ja kaneeliga. Mängib saksa diskoshlaager, do eto dojedostaa … Apelsinide serveerimiseks võtame seinalt tinast kitseperega taldriku.

23: millegagi vaatame pudelipõhja - tequila on otsas, nõrgemad on juba Unekati kaisus.

Teisipäev, 18. märts

7:30 Silmi lahti tehes oli meid ees ootamas halb üllatus. Ilm oli veel hullemini ära keeranud. Sadas lund ja tuul oli tugev, meie helesinisele unistusele, liustik nimega Hintertux, oli vesi peale tõmmatud! Tuju oli sitt, reisi mõte suusareisina näis kaduvat! Tuli jällegi ennast jooma sundima hakata.

8:00 algas jällegi hommikune pidusöök katku ajal– produktid on eelneval hommikul juba ära nimetatud, ainus erinevus oli see, et seekord pakuti meile poolsuitsuvorsti (uus maitseelamus missugune) ja mahlaklaasid olid kolmandiku võrra väiksemad. Suhted on majatropiga endiselt pingelised – oleme teineteise seltskonnas alati rõvedalt naeratavail näol. Positiivne on see, et meid pole endiselt välja visatud! Kui nii edasi läheb, siis võime majatroppi taas hellitavalt Majasokuks kutsuma hakata. Konsiilium koguneb otsustamiseks kolmapäeval hommikusöögilauas.

8:15 naised käivad närviliselt ringi! Olime eelnevalt kokku leppinud, et väljasõit algab kell 8:00. Enda vabanduseks saame ainult öelda, et majatropp ei olnud nõus meile varem süüa andma, seega ei saa ainult kasutule meessoole näpuga näidata!

8:35 pinged kasvavad meie seltskonnas. Saame Mamma Värvi käest korraliku loengu – tunnistame ennast süüdi. Kui kokku lepitud kell 8:00, siis see tähendab ka seda! Alates sellest ajast lõpetame kokkulepete tegemise, et ei korduks üksteise altvedamist! Lõpuks suudame endid kokku võtta ja alustada sõitu meie Renooooga teise külasse. Tänaseks uueks suusakohaks valisime maalilise linnakese Mayrhofeni kõrval, milleks oli Zell am Zillertal. Algab Zillertal Arena suusakeskuse vallutamine.

9:20 jõudsime mäe jalamile ning meid ootas ees teada-tuntud järjekord. Mäe jalamilt tippu jõudmiseks koos järjekorras olemisega kulus ca 1,5 h!

10:30 seltskond läks lahku, tekkisid erinevad pundid! Üks oli invasportlaste punt: Ahti (nimi muudetud), Gaspars (läti strippar) ning B.A (B koondise massöör). Invaspordi päeva saavutuseks sai kolme mäetipu vallutamine. Väikesel lõunapausil tembeldati meid taanlastest homoseksualistideks ja kui kuuldi, et me Eestist, siis arvati, et me oleme Austriasse jõudnud põhjapõdra rakendiga (edaspidi nimetame oma Renoooood, siis õigesti)! Me ei eitanud seda!

15:15 invasportlased jõuavad tagasi oma eksirännakutelt mäe tippude vallutamisel. Lubati endale esimesed õlled – päev oli korda läinud (seda arvasid siis invasportlased). Aga nad polnud esimesed – Robo ja Poeet Dave ei lasknud päeva tühja ja ei sülitanud pitsi. Tirooli lõuna juurde kuulub reeglina õlle, vahel ka kaks. Lisaks lume ja tuisule saime lõpuks näha kauaoodatud päikestJ

16:03 jõuame väikese hilinemisega mäe pealt alla, õnneks suurt kisa ei järgne! Kuid kadunud on üks meie seast, muidu nagu ei muretseks, aga tegemist debütant Makuga (nimi muutmata), kes on esimest korda Austrias ja alles kolmandat päeva suusad jalas mäe peal. Apres-ski toimub Põhjapõdra rakendi juures koos looga Vana Klaver Kalmer Tennossaare esituses.

16:25 lõpuks jõuab mäe pealt alla ka poriste riietega Maku (nimi muutmata). Üllatuseks saame jätkata oma reisi ilma kadudeta. Midagi hullu temaga ei juhtunud, lumi olla äkki suusa alt otsa saanud ning tuli pori ja kruusa sees paar parajat kukerpalli teha! Olevat olnud päeva parim laskumine.

16:55 kodukülla jõudes tõdeme kurvalt, et täna olid toimunud sitaveo talgud.

17:40 külastame supermarketit Spari, lõpuks saab igaüks oma ihad rahuldatud.

19:13 toimub salajane õhtusöök kolmanda korruse konspiratiivkorteris. Veera ja Tanja tõid pimeduse kattes purgipilaffi, mis maitses kui a’la carte. Peakokk Mamma Värv leiaks tööd chief’na igas pealinna esinduslikus lokaalis. Et mitte seamoodi sööma hakata, võetakse ka mõned aperatiivsed joogid.

Esmaspäev, 17. märts

7: millegagi toimus enamustel äratus.

08:06 Algas pidulik hommikusöök, mis koosnes brodist, wurstist, käsest, ja natuke ka butterit. Maiasmokad said ka moosi ja mett mokkadele. Piduliku hommikusöögi rikkus järgmine intsident majasokuga( edaspidi majatropp). Vahemärkus:Teateid meestele edastab majatropi mees majavamm. Intsident seisnes selles, et meie buss oli maja ette pargitud valet pidi- summuti oli kahjuks suunatud maja poole-see pidavat reostama õhku. Muidugi järgnes ka väike sõnelus (monoloog majatropi suust) eilse rikkumise kohta.

9:30 Bussid käivad harva.

10:20 Vallutasime jälle Horbergi.

15: 30 Algas kogunemine Yeti apres ski baaris. Kus konsumeeriti üle 50-ne Yeti Killeri.

Sellest hetkest alates on jetid müüt.

19.20 Saabusime tagasi majatropi valdustesse, kus me ei tohi teha mitte midagi. Viies riideid kuivama, avastasime samaaegselt katlaruumis luusimas ka majavammi (ei tõota head).

20:11 Proovime suunduda salaja valmistatud ja hästi peidetud sööki sööma, mille on valmistanud Mamma Värv.

20.24 Käivitasime vastavalt kohalikule ordnungile pargitud der bussi ja suundusime jõe äärde busspiknikule.

Peale seda piknikku suundusime Mayrhofenisse otsima internetti.Internet õnnestus leida (2EUR-1/2h) Hotell Maria Theresiast.

Pühapäev, 16. märts

2:12 ületame viimase piiri. Otseses mõttes. Oleme jõudnud mäesuusa mekasse Austriasse. Kolm meest olid paadiga slepis, sest sõudjaid neist enam polnud, aerud tõmbasid tühja. Uni tikub silma.

3:48 sõidetud on 1644 km. Võitlus rummiga on tasavägine. Ilmselt jääb seekord viiki. Võtame peale hääletajad, otse Viennast. Vaesed tüdrukud, Veera ja Tanja, olid eksinud seenil (või marjul, vahet pole). Meil oli neist südamest kahju. Külastame nende onni - armas väike kohake. Teeme kähkuka magamises, söödame kalasid, tühjendame kehasid, laadime akusid. Lõpuks päästame tüdrukud kurja fritsu valdusest.

6:08 Hakkame Viennast Mayrhofeni poole liikuma. Ahti (nimi muudetud) ei võta pilti ette, hääl on aga pilti pole. Teistega on lihtsam. Renooo on kuidagi kitsamaks jäänud, jätkame teed üheksakesti. Totsidel pole vahet kuhu lähme, peaasi et lõbus oleks. Keegi ei taha maha jääda. Väljas on valge, kuldnokad tervitavad saabuvat kevadet.

7:26 Tõmbasime Ahti (nimi muudetud) 12 voldi pealt käima, nüüd käib jaanipäevani välja. Hääletaja tsikid magavad korda mööda, vist ei usalda noormehi. Poeet Dave üritab tuju tõsta värskelt korjatud alpikannidega. Silma jäävad esimesed lumised mäetipud. Ilm ei soosi meid – vihma ja sudu.

10:01 Ahti (nimi muudetud) tuksub ühtlaselt, samas taktis Renoooga. Sõidetud 2020 km, tippkiiruseks oleme saavutanud 125 km/h. Peas kummitab ja tunda on villaste sokkide lõhna. Maku (nimi muutmata) keeldub alla laskmast. Kusjuures me ei ole veel kohalgi.

11:10 oleme kohal Mayrhofenis. Suusahundid on plämmis. Koos peatustega kulus kokku 31 tundi, puhtaks sõiduajaks saime 26 tundi. Põhi vaevanägijateks olid Robo ja Gaspars (läti strippar), väiksema panuse andis B.A (B koondise massöör), muul ajal vastutas ka kaardi lugemise eest. Tänu neile me kohale jõudsime, kuid alahinnata ei saa üliolulist teiste vaimset toetust.

11:16 Mayrhofen asub Zillertali orus. Meie apartament majutus asub Eckartau külas, 3 km keskusest, kohe kõrval asub Ramsau. Suusatõstukile minekuks tuleb suusabussi kasutada. Aga keda see kotib.

11:20 Majasokk tõi välja pooliku ning joodi väike sõpruseschnaps, Majasokk ise ei võtnud. Lõhnab tüli järele.

12:45 Jõudsime bussi ja gondli abil omadega mäele, kuid kett on suhteliselt maas. Klaasid on udused, vihm asendus lumega ja seda sajab nüüd roppu moodi.

13:16 Esimesed sammud värskel lumel, sittagi ei ole näha.

15:08 Ahti (nimi muudetud) rikkus laskumise nr 7a. Maku (nimi muutmata) debüüt mäesuuskadel kulgeb edukalt, kokku kolme laskumise peale kolm mõõdukat kukkumist, tõsisemad vigastused puuduvad. Lähimad tipud on vallutatud, otsime uusi väljakutseid. Vähemalt kolme isiku jaoks, nimesid nimetamata, jääb esimest mäepäeva veidi varjutama eelneval õhtul joodud viie pudeli rummi vääriline väsimus.

21:14 Ei pidanudki kaua ootama esimesi erimeelsused Majasokuga. Meie maailmavaated on kardinaalselt erinevad. Meie seltskond on jagatud kaheks – mehed ja naised, ehk siis mehed on hotellis ja naised apartemendis. Meie ületamatud erimeelsused võivad lõppeda sellega, et me läheme kohaliku Majasokuga tülli, kuna me ei tohi teha paljusid asju, mis tegelikult on meie maailmas normaalsed. Ei tohi apartemendis süüa üle 5 inimese, ei tohi teineteise tubades külas käia. Homme tuleb kohaliku Majasokuga(edaspidi väikse tähega, respekt puudub) tõsisem jutuajamine ja põhiteemaks on „how much?”. Loodame, et volitatud delegatsioon esindab meid igati väärikalt ning majasokk saab suusa. Meie reisiseiklused siinkohal kindlasti ei lõpe, saame ka homme jagada sinuga, armas blogilugeja, meie meeleolukaid sekeldusi uskumatus Austrias.

Laupäev, 15. märts

4:53 alustasime liikumist Viljandist pärnu poole, seltskond on veel mõnusalt unine, kuid ikka veel optimistlik. Muusika mängib, buss on peaaegu soe, seame ennast mugavalt sisse ja naudime apre-ski special plaati vol.1

6:05 Häädemeeste tankla ja toimub esimene tankimine (bussi loomulikult). Rahvas on ülevas meeleolus. Mõned on magama jäänud mõned naudivad täiel määral bussimugavusi ja mõnusid. Tangiti 25.8 liitrit paaki - 18.35 liitri hinnaks, tegemist diisliga. Raadiost kostub kõrvu paitavat klassikalist muusikat, kellegi suvalise klaverikontsert. Piiri punktini on 24 km.

6:12 Ahti (nimi muudetud) ei jõudnud ära oodata ning hakkas rõvetsema. Ikkagi tervelt 5 tundi juba ilma õlleta.

6:25 135 km läbitud Ületasime piiri ja jõudsime LättiJ Vaenulikku vennasvabariiki loodame pääseda ilma inimkaotusteta. Vajadusel oleme nõus ohverdama Ahti(nimi muudetud). Margus (nimi muudetud) teadis rääkida et Lätis puudub elekter, rääkimata internetist. Muusika on muutunud ja naudime Dagö loomingut. Ahti (nimi muudetud) ennustab lati devalveerimist ning suure tõenäosusega ka kodusõda. Valuutariski maandamiseks vahetas Ahti (nimi muudetud) oma 100 latti odavalt 100 eesti krooni vastu (elu tehing). Väljas on valge.

6:45 tagumises reas on esimene tuluke silmas, esimene rummikokteil, sakummiks suitsuvorst. Tegemist oli väga hea virgutuse ja lõõgastusega.

8:27 sõidetud 309 km ja seis on paljulubav, läbi on uuritud nii FHM kui ka TM ning otsa on saanud ka teine suurepärane kokteil. Osad seltskonnast on otsustanud une kasuks ja ülejäänud on vaimselt verbaalselt toeks vaprale bussijuhile, kes keeldub roolist lahkumast. Isegi Ahti (nimi muudetud) on üleval ja katsub hakkama saada ajakirja sirvimisega, tulutult.

8:49 sõidetud 337 km, Läti-Leedu piir, aknad on udused, Leedu on veel vaba, optimismi jätkub, rummi samuti. Ahti (nimi muudetud) naer käib juba kõigile närvidele.

10:55 oleme Kaunases mingis söögikohas ehk siis möödas on 6 h bussisõitu ja see on esimene kord, kus saab jala maapinna peale toetada ja midagi asjalikku süüa. Esimene käik kõigil oli WC-sse. Arve tasus Maku (nimi muutmata). Teenindajannast iludus Agna viskas eesti poistele silma, põlvedest läbi käinud judin muutis noormeeste põlved nõrgaks kogu reisiks.

12:58 läbitud 605 km, Leedu-Poola piir, siseneme rekkajuhtimise ja maanteeprostitutsiooni sünnimaale, 800 km häda ja viletsust. Ehk pakub lohutust mõni Varssavi õllekas. Ahti (nimi muudetud) kahetseb valuutatehingut lattidega ning uputab oma muret rummi sisse. Me kõik teame, et loll pea on ikka inimesele suureks nuhtluseks, nüüd teab seda ka Ahti (nimi muudetud). Mitte ainult lätlased pole 6 varbalised vaid ka leedukad – ainus erinevus on see, et leedukatel on 4 varvast ees ja 2 taga nagu kanal, teadis Maku (nimi muutmata) rääkida!

13:05 Ahti (nimi muudetud) tegi ettepaneku keerata taha ühe tunni jagu. Mõeldud – tehtud ja keeratigi kellad taha!

12:53 elu on jälle ilusJ Poolas jätkuvad meie uskumatud seiklused koos teiega, meie kallid blogi lugejad! Tegelikult mitte sellest ei tahtnud ma teile pajatada, vaid sellest, et see bussireis on kuradima nüri ja kõige lõpuks pole sellel Renooool kaasas üldkasutatavat käimlat, aga ka sellel on meil lahendus! Kohe-kohe on Warssawa ning seal algatame me Renoooole uue detailplaneeringu ja ehk läheb see läbi ning me saame alustad suuremahulisi ümber korraldustöid meie armsaks saanud Renoooooo bussis!!! Kõigi bussis olevate nimel, Ahti (nimi muudetud).

15:42 oleme endiselt Poolas ja lõppu pole märgata. Kohalikud kahtlased autojuhid teevad elu põnevaks oma ettearvamatute manöövritega. Bussijuht on ikka veel endine, kohe saamas 12 h jutti roolis. Väsimuse märke ei ole veel täheldanud, samas me ei näe ka tema nägu - järsku ta magab. Selgus, et Ahtile (nimi muudetud) meeldib Nukitsamehe filmist kõige rohkem Iti vanem õde Kusti. Vahepeal on hakanud päike paistma. Kahju ainult et Gaspars (läti strippar) oli päikeseprillid maha unustatud.

18:11 läbisõit 967 km, lahkusime Warssava Janki hüper-super kaubanduskeskusest, kus söök oli üllatavalt hea – õgisime tervislikke kuninglikke burkse, kuid ülejäänud keskus oli suht mõttetu. Alkoholi osakonnas valitses pika puuga viin (ca 600 m) ja ülejäänud alkoholi valik mahtus 20 meetri peale. Hinnad on samad mis Eestis. Kohalikud tunduvad suht lollid olema, kuna ei ole nõus võtma tasu euros vaid nõuavad kangekaelselt zlotte. Väljas on taas pime, et siis oleme samas seisus tagasi millega alustasime. Ahti (nimi muudetud) väitis, et tal hakkas alkopoest pea ringi käima. Ahjaa, bussijuht, nüüdsest nimega Robo demonteerisime rooli küljest lahti ja et nutt lõppeks ostsime talle mängurooli mänguasjade poest. Tema asemele asus puldi taha B.A (B koondise massöör). Tankisime 70 litra 304 zloti eest mingit põlevat ollust.

18:50 tegi Ahti (nimi muudetud) avalduse, et talle meeldib grupikas, kuna siis saab sõbra kõrvalt viilida. Uued segatud kokteilid viisid keele alla, jõime januks nagu vett. Robo imes sisse kolmanda gini nii et purkigi ei jäänud järele, janu oli nii suur. Kuigi B.A (B koondise massöör) ei ole veel pimedasõidu koolitust läbinud, omandas põhitõed kiiresti ja rehvide suitsedes jätkasime teed alpidesse. Ei takistanud meid radarid ega tõkkepuud.

19:35 1060 km sõidetud, murdsime selgroo ja jalad on tundetud. Robo ei suuda leppida kaotusega ja üritab endiselt juhtida viimasest reast meie reisi. Gaspars (läti strippar) on vaimustuses Fiatist. Avastus – bussi keskmine rida Mamma Värv ja Poeet Dave hoidsid madalat profiili. Aga mitte enam kauaks …

21:15 pissi peatus. Ahti (nimi muudetud), tal sai porrist kõrini ja otsustas juhtohjad enda kätte võtta, lubas purustada 12 h rekordi. Venna armu ei tunta! Mamma Värv magab. Ahti (nimi muudetud), Maku (nimi muutmata) ja Poeet Dave on omas mahlas ja avavad neljanda rummi. Põhimõtteliselt on nad teises paadis ja tõstavad häält. Sõidetud on 1200 km. Ees ootab 11 magamata ööd. Ahti (nimi muudetud) ei taha sellest midagi teada!

22:50 Gaspars (läti strippar), kätes rool, nii maanteel ta lendab, huulil mõnus kantriviis. Lenda, lenda mu Renoooo. Sinine vilkur, sinine vilkur. Ja Poola-Tsehhi piir on ületatud linnutiivul. 1325 km ja 19 tundi on möödunud kui ulmemuinasjutt. Ahti (nimi muudetud) ei ole rahul piiri ületusega ja esitab diplomaatilise noodi Vlaclavile (Tsehhi bossile).

23:20 viljastavad kolm eesti meest Tsehhi viljakat pinda 67 hektaril, millel sügiseks valmivad umbes täpselt 23 tuhat kõrvitsat ja arbuusi. Ahti (nimi muudetud) ei külvanud tühja, vaid kõige muu hulgas ka 10 vagu kultuurmelonit.

23:31 peatab meid kohalik policie. Me tegime mitte midagi ja kontrolliti dokumente, asja eest teist tagant. Lõpetuseks ütles ta meile: ass hole. (või oli it’s all). Ja me vastasime: thank you very much. Ja nii oligi!

Reede, 14. märts

Kell 22.20 Asju on liiga palju-arvatavasti tuleb loobuda varustusest ja riietest, kuna alkohol ei mahu ära.Õnneks siiski sai buss pakitud.Alustame pakkimise-järgse saunaga.Bussi start on planeeritud 4.30.(vaevalt küll):)

Kell on 23.47 oleme ikka veel saunas ja mõtleme kas panna plätud kohe jalga või alles bussis.
Samas on kõik optimistlikult häälestatud ja õlut jätkub.
Väljas on veel pime ja aega on veel küll......

Kell 5.05 - Nahhui, ma vist jäin bussist maha:((((
Aga õnneks õlut veel jätkub! Ja tegelikult mulle ei meeldigi suusatada, päriselt. Õnneks kell 13.45 läheb LENNU(lennart meri) jaamast lennuk Salzburgi poole, et küll ma neile järgi jõuan:))))